Muuseumi kogumispõhimõtted
SA Kalevipoja Koda
Kalevipoja muuseumi
kogude korralduse ja kogumispõhimõtted
Sissejuhatus
SA Kalevipoja Koda koostab Kalevipoja muuseumi muuseumikogu korralduse põhimõtted ja kogumispoliitika esmakordselt muuseumi eksisteerimise aja jooksul. Muuseumi meeskond annab endale aru, et oleme ses osas alles suure tee alguses. Loodame lähiaastatel tegeleda eesmärgipäraselt, et muuseumikogude osas järgi jõuda ja sammu pidada Eesti muuseumimaastikul iseenesestmõistetava MUIS-i kasutamisega, kogude süstematiseerimisega, väärtusliku ja vähemväärtusliku selekteerimise ja hoiutingimuste parandamisega.
Kalevipoja muuseumi missioon ja ülevaade toimepõhimõtetest
Missioon
Kalevipoja Koda säilitab Kalevipoja muuseumi tegevuste kaudu tulevastele põlvedele rahvuseepose „Kalevipoeg” kultuurilist pärandit, kasvatab seda, uurides ja tutvustades Eesti rahva teadmisi ja teadlikkust meie rahvuskangelasest.
Oma tegevuste abil aitab Kalevipoja Koda kaasa kohaliku kogukonna arengule ja piirkonna tuntuse suurendamisele.
2020.aastal lõppenud arendusprojekti investeeringu abil arendati Kalevipoja muuseumist rahvuseepost ja Kalevipoja temaatikat kajastav ainulaadne muuseum Eestis, mis kasutab ära piirkonna seotust Kalevipoja muistenditega ja Jõgevamaa tuntust Kalevipoja maakonnana, et kujundada koos teiste Kalevipoja Koja temaatiliste tegevustega Kääpale terviklik külastuskoht. Muuseumi arenduse ja sihtgruppidele suunatud turunduskampaaniaga on saavutatud oluline külastajate arvu suurenemine (2020 aastal kogu kompleksi peale 15 300 külastust aastas ehk 7,5 korda rohkem kui aastal 2016). Muuseumi ekspositsioonid on kaasaegsed ja interaktiivsed ning ka võõrkeelsete valikutega, külastajapaketid mitmekesisemad ja arvestavad erinevate sihtgruppide (õpilased, pereturistid, väliskülalised) vajadusi. Kogu muuseumi infrastruktuur on külastajasõbralikum, arvestades ka erivajadustega inimestega (invatõstuk, kaldtee, invatualett). Muuseumikülastajale pakutakse terviklikke pakette koos Kalevipoja Koja ja piirkonna teiste turismitegijate poolt pakutavate teenustega.
Kasutatakse efektiivsemalt piirkondlikku eripära ja ressursse - ainult rahvuseeposele ja Kalevipoja temaatikale keskendunud muuseum toob esile Saare valla ja piirkonna tiheda seotuse Kalevipoja muistenditega ning Jõgevamaa kui Kalevipoja maakonna tuntuse.
Muuseumi ajalugu
Kalevipoja Muuseum avati endises Saare koolimajas 11. mail 2002. Jõgevamaa ja endine Saare vald on tihedalt seotud Kalevipoja lugudega. Siinsamas on eepose järgi Kalevipoja mõõk Kääpa jões, puhkepaigad, kivid, allikad, sood, künnivaod, hobuse jäljed jne. Just rahvuseepose tugev seos kohalike paikadega siinses looduses andis Saare valla eestvedajatele idee muuseumi rajamiseks.
Kuni kevadeni 2018 oli muuseumis 12 teematuba.
Kahes ruumis tutvustati Kalevipojaga seotud materjale: meie rahvuseepost ja selle autorite Faehlmanni ja Kreutzwaldi elulugusid ning loomingut. Lisaks sai uudistada pilte ja kaarte legendidega seotud paikadest Eestimaal, eepose erinevaid väljaandeid erinevates keeltes ja teiste rahvaste eeposeid. Eraldi võis tutvuda ka Kalevipoega puudutava kunstiga. Suur osa tollasest püsiekspositsioonist oli seotud endise Saare kooliga. Muuseum oli kodulooline, ekspositsioon tehtud entusiastide poolt tolle hetke võimalustele vastav, kuid mitte piisav väärikalt Eesti rahvuseepost kajastama.
2020.aastal eurotoetuste toel valminud uue atraktiivse sisuga muuseum avas täiesti uue lehekülja muuseumi arenguloos.
Muuseumikogu
Muuseumikogu tekkis suuresti endise Saare kooliga seotud esemetest, dokumentidest, raamatutest, fotodest. On ka kohalike elanike annetusi muuseumile. Teine teema on eeposega „Kalevipoeg“ seonduvad esemed, raamatud, fotod ja kolmas teema Kääpa piirkonna kogukonna kodulugu.
Muuseumikogus on 2022.aasta seisuga 2259 museaali. Arvestust on peetud exceli tabelis, kus on museaale ka iseloomustatud, nende saamislugu ja seisundit kirjeldatud. Tabelis ei ole esemed süstematiseeritud erinevateks kogudeks.
Muuseumi struktuur ja toimemehhanismid
Kalevipoja muuseumit juhitakse ja majandatakse SA Kalevipoja Koda kaudu. Sihtasutuse ainuasutaja oli endine Saare vald, kelle õigusjärglane on pärast omavalitsusreformi Mustvee vald. Sihtasutust ja muuseumit juhib juhatuse liikme lepingu alusel 1 juhatuse liige, kes vastutab ka muuseumi töö, sh. muuseumikogu eest. Muuseumis puudub varahoidja, mis on kogudega tegelemisel, MUIS-i õppimisel ja kasutuselevõtul olulise tähtsusega.
Muuseumil ei ole nõukoda, küll on Mustvee vallavalitus sihtasutusele nõukogu määrates arvestanud, et nõukogul oleks võimekus ja pädevus kaasa rääkida arendustegevuses. Näiteks kuulub praegu SA nõukogusse Külli Must, kelle kõige tuntumaks tööks on Alatskivi lossi taastamine ja Tubina muuseumi loomine lossi. Ja lisaks on meie nõukogus praegu ka Mairo Rääsk, kes on pikalt töötanud muuseumides ja kes on ühtlasi ka meie muuseumi ekspositsiooni loovjuht.
Muuseumi koostöövõrgustik
Kalevipoja Koda kuulub erinevatesse organisatsioonidesse:
1) Muuseumide Liit
2) Eesti Kirjanike Muuseumide Liit
3) Lõuna-Eesti turismiklaster
4) Jõgevamaa Koostöökoda
5) Kultuuritee
6) juhatuse liige on Muuseumiühingu liige, KULKA Jõgevamaa ekspertgrupi liige
Muuseumi tegevust reguleerivad õigusaktid ning strateeglised dokumendid
Kalevipoja muuseum toimib läbi SA Kalevipoja Koda, mis tegutseb põhikirja alusel. Muuseumil on arengukava, mille uuendamist planeeritakse 2024.aastal. Kalevipoja muuseum on munitsipaalmuuseum ja tegutseb vastavalt Muuseumiseaduses olevale munitsipaalmuuseumide regulatsioonile.
Kogumispõhimõtted
Kogumise eesmärk
Kalevipoja muuseum on lähtuvalt oma missioonist keskendunud eeposega „Kalevipoeg“ seonduva kogumisele ja tutvustamisele.
Teiste sarnaste või lähipiirkonnas tegutsevate muuseumide kogude lähianalüüs
Kalevipoja muuseumil on ühisosa kirjanikemuuseumidega ja koolimuuseumidega, munitsipaalmuuseumidega. Lähikonna muuseumidest saab nimetada Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, tegemist on kirjanik Oskar Lutsuga ja kooli teemaga seotud riikliku muuseumiga. Teine on Liivi Muuseum Alatskivil, kirjanikumuuseum. Kaugematest muuseumidest on ühisosa Võrus asuva Dr. Fr.R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi, kui eepose looja muuseumiga.
Mis puudutab muuseumide kogusid, siis enamasti dubleerimist ei toimu ning võimalik ja vajalik on koostöö. Kalevipoja muuseumi prioriteediks on Kalevipoja temaatikaga seonduva kogumine ja säilitamine. Muuseumile on kingitud rida kultuuriväärtusega esemeid, mille säilitamine ja kaitsmine museaalidena on olulise tähtsusega.
Muuseumikogu täiendamise üldpõhimõtted
Kalevipoja muuseum lähtub kogude täiendamisel Muuseumiseadusest:
Muuseum ei võta kultuuriväärtusega asja museaalina arvele, kui:
1) asi ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele;
2) asja üleandja esitab eritingimusi, mis on vastuolus muuseumi ja selle külastajate pikaajaliste huvidega;
3) asja üle arvestuse pidamiseks, selle säilitamiseks või eksponeerimiseks puuduvad tingimused või eelarvelised võimalused.
Muuseum:
1) selgitab oma võimaluste piires välja kultuuriväärtusega asja päritolu, et vältida omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud asja museaalina arvele võtmist;
2) arvestab teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtteid.
2.4. Muuseumikogu täiendamise sisulised kriteeriumid
Muuseumikogu täiendamisel lähtub Kalevipoja muuseum kultuuriministri määrusest „Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord“: Muuseumikogu täiendamise otsus peab olema kaalutletud ja põhjendatud; vastama kogumispõhimõtetele; vastama vähemalt ühele põhikriteeriumile asja või asjade kogumi väärtuse hindamisel ja vähemalt kahele lisakriteeriumile väärtuse astme määramisel.
Põhikriteeriumid ja nende selgitused (abiks hindamisel ja on vaid üks võimalik variant kriteeriumide tõlgendamiseks):
1) Ajalooline väärtus: kas asi on seotud konkreetse inimese, paiga, sündmuse või tegevusega ja mida see jutustab mõne ajaloolise protsessi, temaatika või eluviisi kohta; kas ja kuidas aitab asi ajalugu paremini mõista.
2) Ühiskondlik või kogukondlik väärtus: kas asjaga on seotud mingid uskumused, ideed, lood, kombed, tavad, mis on tänapäeval olulised teatud kogukonna või inimgrupi jaoks; miks see on oluline; milles see väljendub.
3) Teaduslik väärtus: kas teadlastel on tänapäeval või tulevikus huvi asja põhjalikumalt uurida.
4) Esteetiline väärtus: kas asi on meisterlikult valmistatud või on suurepärane näide teatud oskustest; kas see on hea näide stiilist, disainist, kunstivoolust või mõne kunstniku loomingust; kas see on originaalse või innovaatilise disainiga.
Lisakriteeriumid:
1) Päritolu, legend, dokumenteerituse aste: kas on teada, kes oli asja omanik, kasutaja või valmistaja; kus ja kuidas seda kasutati; kuivõrd hästi see on dokumenteeritud.
2) Iseloomulikkus, tüüpilisus, rariteetsus: kas asi on teatud liiki asjade, tegevuste, eluviisi või ajalooperioodi tüüpiline näide; kas asi on haruldane, ebatavaline või erakordselt hea näide teatud asjast; kas see on erakordselt hästi dokumenteeritud, võrreldes teiste samalaadsete asjadega.
3) Seisund, terviklikkus: kas asi on hästi säilinud, töökorras; kas see on säilinud ilma tahtlike või juhuslike muudatusteta, mis takistaksid tema tajumist originaalina.
4) Kasutatavus näitusel, teadustöös, haridustegevuses: kas asja abil on võimalik interpreteerida sündmusi, kogemusi, inimesi jne ning tuua välja nende erinevaid aspekte; kas asi aitab muuseumil jutustada mingit lugu; kuidas asi seostub muuseumi näituste kavaga ja haridusprogrammidega.
2.5. Muuseumikogu hetkeseis ja täiendamisvajadus
Muuseumikogu on süstematiseerimata ja vajab hädasti korrastamist. Põhilise osa museaalidest moodustavad endise Saare koolimaja tegevusega seotud esemed. Need museaalid on tekkinud seetõttu, et Kalevipoja muuseum asub endises Saare koolimajas. Pärast kooli sulgemist otsustati need esemed säilitada kui kogukonnale ajaloo huvides olulised. Seda temaatikat edasi täiendada ei ole tarvis, seda enam, et koolidega seotud teema on olemas naabruses asuvas Palamuse muuseumis.Täiendada on vaja rahvuseepose „Kalevipoeg“ teemaga seonduvat ja keskenduda sellele.
2.6. Muuseumikogu täiendamise protseduurid
Muuseumikogu täiendamise eest vastutab SA Kalevipoja Koja juhataja.Muuseumikogu täiendatakse lähtuvalt kogumisteemast. Dokumenteerimiseks hakatakse kasutatama MUISi juhendeid ja reegleid.
2.7.Juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüs
Muuseumi esemeid hoitakse muuseumi kõrval oleva rahvamaja II korrusel, osaliselt muuseumimajas ja koduloolisi esemeid SA Kalevipoja Kojale kuuluvas endises kasakamajas ja selle aidas.
Temperatuuri- ja niiskustundlikumad esemed asuvad muuseumimajas. Kogude inventuur saab anda hinnangu säilitustingimuste nõuetele ja sellest lähtuvalt hoidlate vajadusele tulevikus.
2.8. Muuseumikogu analüüs ja väärtuste hindamine
Kolme aasta jooksul varahoidja töölevõtmisest viiakse läbi kogude inventuur, mille käigus hinnatakse nende väärtust ja ka seda, mida muuseumikogust välja arvata.
2.9. Museaalide väljaarvamine
Museaali muuseumikogust väljaarvamisel jälgitakse rangelt põhimõtteid, mis lähtuvad muuseumiseaduse §-st 11 ning juhendist „Nõuandeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise korraldamisel“.
Muuseumikogu dokumenteerimine
Kalevipoja muusemikogu on dokumenteeritud arvutipõhiselt exceli tabelites. Kogu on süstematiseerimata.
Kalevipoja muuseum on võtnud eesmärgiks edaspidi liituda muuseumide infosüsteemiga MUIS ja jälgida MUISi juhenditest ja reeglitest tulenevaid dokumenteerimise põhimõtteid.
Muuseumikogu kasutamine
Muuseumikogu on võimalik kasutada muuseumis kohapeal, leppides selleks eelnevalt kokku muuseumi juhatajaga e-mail teel.
Säilitamine
Ainelise kultuuripärandi säilitamiseks koostatakse pärast kogude inventuuri säilitustingimuste vajaduse hinnang ja tegevuskava nende saavutamiseks.
Toimepidevus
Pärast kogude inventuuri koostatakse SA Kalevipoja Koja eestvedamisel koos muuseumi meeskonnaga muuseumi riskianalüüs ja ohuplaan.
